Sanktsioonid loovad aga raamistiku, mis piirab lääne ettevõtete osalemist Venemaa piiridesse jäävates Arktika ja teiste piirkondade naftaprojektides.
Siiski arvab Statoil, et Venemaa on jätkuvalt viie tähtsaima regiooni hulgas, mis nende kasvu ja rahvusvahelist tootmist järgmise kümnendi jooksul veavad. Ülejäänud riigid on Tansaania,
Brasiilia,
Kanada ja USA, ütles Bacher.
Laienemine välismaal
Bacher teatas, et
Norra valitsuse kontrolli all olev Statoil on viimase kümnendi jooksul suurendanud rahvusvahelist tootmist seitse korda. Teises kvartalis moodustas ettevõtte kogutoodangust ligi 40 protsenti just rahvusvaheline tootmine. 2005. aastal oli vastav protsent 16.
Kuna ettevõte suurendab nafta hinnalanguse tõttu kulude kärpimist, siis on vähenenud ka pikaajalise tootmiskasvu ootused. Rahvusvaheline tootmine jätkab aga kasvu, nentis Bacher.
„Mahte arvestades tuleb kasv välismaalt,“ ütles ta. „Väga pikas perspektiivis võidakse Norra naftapiirkond ühel päeval sulgeda. Ülejäänud maailmas on aga palju rohkem naftat ja gaasi.“
Pilootprojekt Siberis ja kaks merel olevat puurauku on osa laiemast Rosneftiga sõlmitud kokkuleppest, mis sõlmiti 2012. aastal. Neid projekte sanktsioonid ei sega, aga näiteks ei saa ettevõtted koostööd teha Barentsi merel, mis asub lähedal Norra leiukohtadele.
Exxon leidis eelmisel aastal koostöös Rosneftiga Kara merelt tohutult naftat, aga pidi sanktsioonide tõttu samuti projektist loobuma.